1976

18. märtsil võeti maha esimene puu Jõulumäel, tähistades Võiste rahvaspordibaasi rajamise algust. See kuupäev on saanud Jõulumäe sünnipäevaks.

1977

Külastajatele loodi 10-, 15- ja 25-kilomeetrised matkarajad, mis on ka tänasel päeval rohkelt kasutuses.

1978

Staadioni valmides peeti esimene suurem võistlus ja selgusid Eesti esimesed rullsuusatamisega laskesuusameistrid

1984

1985

Metsajooks on toimunud igal sügisel ja peab 2025 novembris oma 40-ndat sünnipäeva.

Jooksu distantsiks on olnud 10 kilomeetrit. Viimastel aastatel on lisandunud ka lastejooksud. Kõige suurem osalejate arv ulatub 1000 inimeseni. 

Metsajooks on Jõulumäe kõige pikaajalisem spordiüritus ja üks väheseid võistlusi, mida Jõulumäe Tervisespordikeskus ise korraldab.

1994

Üheksa aasta vältel sai Jõulumäest talvekuudel tõeline muinasjutumaa – Päkapikumaa. Selle erilise ettevõtmise taga olid pühendunud loojad, noored näitlejad ja koostöö teatritega. Noortele õpetati esinemiskunsti, loodi kostüüme ja lavastusi ning sündis midagi tõeliselt maagilist.

Ellen Niidu loodud muinaslugu „Päkapikumaa“ andis aluse kogu loole. Lavale astusid omanäolised tegelased, nagu Kingitaja, Tohterman, Helina, Unilane, Kulbikusti, Hingela, Tarkur, Kiikerpäkk, Virkjalg, Trillalla, Kelkuri, Kudriin, Jõura, Käbrik ja Iluri – igaüks oma iseloomu ja ülesandega päkapikumaailmas.

Projekti avapauguks oli Pärnumaa esimene jõuluhooaja avamine, kus peapäkapikud võtsid külalisi vastu. Päkapikumaa tegelased ei piirdunud vaid Jõulumäega – nad käisid esinemas üle kogu Eesti, tuues rõõmu ja jõulumeeleolu sadadele lastele.

See ainulaadne projekt jääb Jõulumäe ajalukku kui loovuse, koostöö ja rõõmu täis ajajärk.

2000

Jõulumäe Tervisespordikeskuse senise ajaloo suurima osalejate arvuga sündmuseks on olnud suvepäevad, kus osales lausa 3067 inimest. Üritus pakkus osalejatele väga tihedat ja mitmekesist spordiprogrammi, tuues kokku liikumisharrastajad, kollektiivid ja pered üle Eesti.

See päev on märk Jõulumäe võimekusest olla võõrustajaks suurüritustele, säilitades samas keskkonna, kogukonna ja liikumisrõõmu tasakaalu.

2001

Jõulumäe esimene kogemus kunstlume tootmisega oli julge katsetus, mis pani aluse hilisemale arendusele. Nõmme suusakeskusest toodi vajalik tehnika, kuid esialgne süsteem ei pidanud vastu – väljas oli enam kui –25 kraadi külma ning masinad ei tulnud karmide oludega toime.

Vaatamata raskustele õnnestus toota esimene kunstlumerada ning valmis sai 150 meetri pikkune suusarada. Võistlusi sel korral küll ei toimunud, kuid katse näitas selgelt – kunstlume tootmine on Jõulumäe jaoks vajalik ja tulevikku vaatav suund.

2002

Aastal 2002 valmis Jõulumäel Eesti esimene jääkeegli (curling’u) maja, millega pandi alus jääkeegli harrastamisele kogu riigis. Aastaid oli jääkeegel Jõulumäe talvehooaja üks populaarsemaid tegevusi, tuues kokku nii sportlikke seltskondi kui ka uudishimulikke huvilisi.

Just Jõulumäel toimus ka Eesti esimene jääkeegliturniir – Jõulumäe karikavõistlused curlingus. Esikoha saavutas CC Pressrauad Jääl, teisele kohale tuli Pärnu maavalitsuse meeskond ning kolmanda koha pälvis Pärnu Postimees.

2003

Esimesed sammud kunstlume tootmisel olid keerulised – esimene lumekahur saadi Tehvandilt ning selle töö nõudis nii diislikütust kui bensiini.

Hoolimata tehnilistest väljakutsetest valmis 2,5 km pikkune suusarada, kus kevadel peeti juba Eesti meistrivõistlused. Esimene lumetegemisaasta oli kulukas, kuid andis väärtusliku kogemuse ja tõuke edasiseks arenguks.

Tänaseks on Jõulumäel kasutusel 10 lumekahurit, mis võimaldavad tagada suusaradadele lumekatte ka lumevaesel talvel.

2005

Jõulumäele loodi 18ne korviga kettagolfi püsirada, mis tänaseks on hinnatud üle Eesti ning millel praegu treenib ka kahekordne maailmameister Kristin Lätt. Tegemist on mitmekesise ja tehniliselt huvitava rajaga, mis sobib nii harrastajale kui edasijõudnule.

Samal aastal liitus Jõulumäe Terviseradadega. Koos on arendatud ja tähistatud mitmeid radu, mis teenivad külastajaid aastaringselt.

2007

Jõulumäe suusaradade kvaliteedi parandamisele aitas kaasa Saksamaalt soetatud uus rajatraktor, mida kasutati peamiselt radade hoolduseks. Samal ajal jäi varasem masin tööle rajaehitusel. Selline tööjaotus võimaldas tõhusamat ettevalmistust ning kindlamaid lumeolusid treeninguteks ja võistlusteks.

Ühe hooaja jooksul katsetati esmakordselt ka lume säilitamist üle suve. Talvel toodetud lumi – ligi 1000 kuupmeetrit – kaeti spetsiaalselt ning hoiti suve jooksul alles. 1000 kuupmeetri lume tootmiseks läheb vaja umbes 500 000 liitrit vett ehk 50 000 ämbritäit vett.

2008

Aastal 2008 loodi Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus, mille ainuasutaja on Eesti Vabariigi kultuuriministeerium, kes on nõukogusse nimetanud 5 liiget.

Sihtasutuse eesmärk on liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine, pakkumaks võimalusi loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning aktiivse puhkuse veetmiseks looduses

2009

Esimene europrojekt tõi kaasa olulised uuendused, mis andsid keskuse arengule uue hoo. Projekti raames valmis sportlaste majutushoone, rekonstrueeriti peastaadion ning ehitati suusahooldemaja. Lisaks rajati lumetootmise pumbamaja, mille juurde kuulub trassiga ühendus metsaradadele.

Jõulumäe oli esimene keskus Eestis, kus alustati kunstlume tootmist otse suusarajale – see võimaldas radade katmist kiiresti ja sihipäraselt, tõstes oluliselt raja kvaliteeti ning võimaldades hooajaga varem alustada.

2021

28. juunil avati Jõulumäel uued pallimänguväljakud, mis vastavad rahvusvaheliste alaliitude nõuetele ja on valmis võõrustama nii treeninguid kui võistlusi. Tegemist on maailmatasemel väljakutega, mille kvaliteeti on tunnustanud ka ala spetsialistid.

Spordikompleksi kuuluvad:

– 4 tenniseväljakut

– 3 väljakut 3×3 korvpalli jaoks

– korvpalli-, võrkpalli- ja käsipalliväljakud

Uued väljakud täiendavad Jõulumäe mitmekesist sportimiskeskkonda ning loovad veelgi paremad tingimused liikumiseks ja treenimiseks värskes õhus.

2023

Euroopas ainulaadne FIFA nõuetele vastava rannajalgpalli siseväljakuga aastaringselt kasutatav

2024

Selle aasta kevadel avati esmakordselt Jõulumäel padeli väliväljak ja uuendatuna 5 meetri laiune asfaltkattega liikumisrada, mille maksimaalseks ringi pikkuseks on 3,5 kilomeetrit.