Jõulumäe sünnipäevaks loetakse 18. märtsi 1976, kui alustati suusastaadioni rajamist. Täna, 18. märtsil 2021 sai Jõulumäe 45aastaseks.
Tänased fotomeenutused koos jutukestega viivad peamiselt must-valgesse nõukogude aega. See pole täielik vaade 45 tegutsemisaastale, pigem noppeid siit-sealt. Jõulumäe loomisest ja ülesehitamisest saab pikemalt lugeda Enn Halliku 2011. aastal kirjutatud-koostatud raamatust „35 aastat Jõulumäel“. Kes teab, võib-olla on aeg juba uue raamatu või vähemalt näituse peale mõtlema hakata.
Seniks – palju tervist ja kohtumiseni Jõulumäel!
Öeldakse, et igaüks on oma õnne sepp. Tea, kas Enn Tasalain aimas juba Tartu Riikliku Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna suusaspordi kateedri V kursuse üliõpilasena, et tema õnne sepikojaks saab olema võlumets sünnikodu lähedal?
Igatahes kirjutas ta 1973. aastal kursusetöö teemal „Suusaspordi ajalooline ülevaade Pärnu linnas aastatel 1945 – 1973 ja selle arendamise perspektiivid“. Töös arvas Enn ise, et perspektiivi on, kuid spordibaase napib. Ta kirjutas nii: „Kui me soovime, et ka Pärnu linnast sirguks täiendust vabariigi suusaparemikule, on hädasti vajalik muretseda suusabaas Jõulu mägedesse. Alles siis võime loota pidevale edule murdmaasuusatamises Pärnu linnas.“ Osad kursusetöö hindajad leidsid aga, et tudeng Tasalainil pole kõik päris korras – Pärnu ja suusatamine, pole ju mägesidki! Juhendaja Kaarel Zilmer aga toetas kirglikku spordimeest. Muide, juba 1966. aastal oli tõstatatud ajalehes Pärnu Kommunist küsimus: „Kuidas oleks, kui Rannametsa saaks Pärnu suusatajate Otepääks?“.
Kanamardi maja, siit sai kõik alguse.
Treener ja kooliõpetaja Tasalain otsis maastikku, kus oleks natuke päris mäge ja metsa. Koht, mis suusatajate jaoks leiti, oli Kanamardi talu tänasest Jõulumäest 700 meetrit lõuna pool, maja oli vaba ning müüa. Tasalain saab teatavasti peaaegu alati, mida ajama hakkab, ja nii ostis Pärnu Kalev 700 rubla eest selle maja ära. „800 küsiti, ja see oli tollal kooliõpetaja kümme kuupalka,“ mäletab Tasalain.
Võiste rahvaspordibaasi osanike ostetud Jõulu talu elumaja 1978. Sellest majast ongi välja kasvanud Jõulumäe. Osteti suur talumaja, milles olid magamistoad ja köök, lisaks rehealune. Veel kuulusid rahvaspordibaasile rookatusega ait, saun ja suur heinaküün. Koguni nii suur, et võrkpalliplats mahtus sisse.
Kanamardi maja oli ostetud Kalevile, aga Tasalainile oli sellest esimesest ostust vähem kui kilomeetri kaugusel veel miskit silma hakanud. Sõitnud 4. keskkooli õpetaja Tasalain sõudetreener Mihkel Leppiku Jawa mootorrattaga ringi ja üks mägi ning üks maja hakanud talle hirmsasti meeldima. Mägi oli Jõulu mägi, talu oli Jõulu talu, ja see oli müüa. Osta tahtis peale Tasalaini veel Tallinna Leivakombinaat oma puhkemajaks. Tasalain läks Pärnu EPT juhataja Helmuth Sinisaare jutule, kes oli spordi ja eriti suusatamise suhtes ülipositiivne juba siis, seitsmekümnendatel. Tal oli Eesti koondislaste tasemel kõva laskesuusatamine, tema firma nime all suusatasid Tasalaini õpilased, Sinisaar oli aidanud teha Kanamardi maja juurde rullirada. Ühesõnaga – Helmuth Sinisaar ostis selle maja EPT rahaga ära, maksis 2500 rubla.
Peamaja 1981. aastal.
Esimeste puude mahavõtt 1976. aastal. Abis NSV Liidu maanoorte laskesuusameister Ants Freimuth, kes tol ajal töötas Pärnu EPT-s (Eesti põllumajandustehnika).
Ennu legendaarne talguvihik, kuhu tänaseks on kogunenud 124 315 töötundi ja 20 905 abilist, algab 1976. aasta 18. märtsiga, kui tehti esimene ametlik tööpäev. Esimesed töötunnid tehti koos maamõõtja ja maadlusaktivisti Vambola Rukkiga Jõulumäe baasi maa-ala mõõdistamisel. Esimesed hoogtööpäevalised olid Tihemetsa Sovhoostehnikumi kümme õpilast ja kaksteist Pärnu 4. keskkooli last, kes kõik töötasid seitse tundi. Rekordidki on fikseeritud: 1983. aasta 23. oktoobril tegi 95 abilist Jõulumäel 665 töötundi, 1986. aasta 18. aprillil sai 96 inimest kirja 486 tundi. Suusaradu planeerides olid rajad alguses, nagu klassikastiil nõudis, kolm meetrit laiad, peagi nõuti juba viit, nüüd koguni kaheksat meetrit.
Esimesed Pärnu rajooni meistrivõistlused suusatamises 1977. aastal. Start Kanamardi maja juurest.
Häädemeeste–Uulu suusamatka parkla 1970ndatel.
Suur ja väljapaistev üritus Häädemeeste–Uulu suusamatk kasvas peagi üle Võiste suusamaratoniks ja jõudis tuhande startijani. Enn Tasalain: „Kaks esimest korda suusatasime Häädemeestelt Uulu. Esimesel korral oli veel hirmus külm. Meeles on, kui jube raske oli Buranidega raja tegemine. Muudkui tallasime ja tallasime, meid päästis ainult see, et uisusammu toona ei tuntud ja meil tuli vaid klassikajäljed tekitada.“
Jõulumäe teise asfaltkattega liikumisraja avavõistlused 1977. aastal. Esimesel pildil on võistlushoos suusataja Urmas Müür, teisel arutab asja Assar Kütt isaga.
Esimene asfaltkattega liikumisrada valmis juba 1972. aastal ja oli 60 cm lai ja 1 km pikk. Asfalt veeti hobuse ja vankriga kalluri juurest metsa, edasi tassiti kanderaamidega, aeti rehade- labidatega laiali ja silendati käsirullidega. Teine asfaltrada tehti 150 cm lai ja 2 km pikk ning koos lasketiiruga. Kolmas sai valmis 1984, oli 3 m lai ja 1,8 km pikk. Neljas ehitati 2003. aastal 3 m lai ja 700 m pikk ning ühendati olemasoleva 1,8-kilomeetrise rajaga. Viies lõik valmis EAS-i toel 2009. aastal 5 m laiuse ja 1,1 km pikkusena ning ühendati kolmanda ja neljanda rajaga, võimaldades sõita 3,5 km ringi.
Pärnu rajooni rahvaspordipäeva sekretariaat 1977. aastal.
Pärnu rajooni esimene rahvaspordipäev oli 1976. aastal praegusest Jõulumäe keskusest 800 meetrit lõuna poole juba jutuks olnud Kanamardi maja juures. Metsa all oli sekretariaat, Pärnu-Jaagupi naised toitlustasid ÜTE (ühiskondliku toitlustamise ettevõte) liinis alumiiniumkaussidest.
Rahvaspordipäevad osutusid väga populaarseteks, traditsioonilised alad olid pallimängud, köievedu, kombineeritud mitmevõistlus, perevõistlus, juhtkonnavõistlus, metsa- ja teatejooks. Kas just sellest esimesest, aga ühest esimestest sai alguse ka Uulu–Võiste matk, mis kujunes hiljem ümber Võiste metsajooksuks (nüüd Jõulumäe metsajooks). Osa alasid olid sellised, mis püsisid ajast aega samad, osa aga vaheldus. Kord oli kavas saapavise, kord vankriratta veeretamine või muu. Rahvaspordipäev oli maarahva töödest tingitult alati kas septembri lõpus või oktoobri alguses. Ilm ei seganud kunagi. Kui sadas, siis kas enne või pärast. Üritus muudkui kasvas, kõige rohkem oli ühel sügisesel rahvaspordipäeval väljas 3067 osalejat! Sellest suurest spordipäevast kirjutas koguni üleliiduline spordileht Sovetski Sport.
Pärnu Rajooni RSN täitevkomitee esimees Rein Kirs juhtkonnavõistlusel Pärnu rajooni rahvaspordipäeval
Pärnu rajooni kolhooside ja sovhooside esimehed rahvaspordipäeval
Pärnu rajooni rahvaspordipäeva avamine 1980. aastatel Jõulumäe suusastaadionil
Populaarsed perespordipäevad Jõulumäel 1970. aastate lõpus
Üleriigiline VTK komisjoni esimeeste ja spordikomisjoni esimeeste nõupidamine Pärnus rajooni täitevkomitees Akadeemia 2. Võiste rahvaspordibaasi esimese eskiisnägemusega tutvuvad 1976. aastal ENSV Ministrite Nõukogu ja Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimehe asetäitja Peeter Teesalu (vasakul), ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green ja Pärnu Rajooni RSN Täitevkomitee esimees Nigul Õnnik. Enn Tasalaini nägemus kiideti heaks, ei enamat. Rahastust ei tulnud.
Üleliiduline kehakultuuriklassifikatsioon kõikidele NSV Liidu kodanikele – Valmis tööks ja kodumaa kaitseks (VTK). VTK oli tähtis, VTK kõlas, ja nii hakati VTK linnakut planeerima. Loodetud raha jäi küll tulemata, kuid tagasi vaadates oli see tähtis hetk – VTK linnakutest sai Jõulumäe rahvaspordiosa alguse.
Võiste rahvaspordibaasi osanike nõukogu koosolek. Osanike nõukogu all tegutseti 1976. – 1993. aastani.
Eesti riigi ajast sai Jõulumäe maavalitsuse hallatavaks, hiljem Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks. 2008. aastal loodi Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus,
mille ainuasutaja on Eesti Vabariigi esindajana kultuuriministeerium. Sihtasutuse nõukogus on kolm kultuuriministeeriumi, üks rahandusministeeriumi ja Pärnumaa esindaja, juhatuses on täna üks liige.
Väärib märkimist, et 1976. aastal hakatatud Jõulumäe spordikeskusega tegeles Enn Tasalain 2002. aastani ühiskondlikult. Alguses ajas ta asju kui osanike nõukogu liige, siis oli Jõulumäe tema kui rajooni spordikomitee esimehe üks töökohustusi. Aastatel 2008. – 2014. juhtis Enn Tasalain sihtasutust juhatuse liikmena, täna töötab ta Jõulumäel nõunikuna.
Jõulumäel on traditsioon istutada ümmargusematel tähtpäevadel puu peamaja ees asuvasse nn toetajate parki. Pildil istutavad tammepuud Jõulumäe 10. sünnipäeval osanike nõukogu liikmed: Pärnu EPT (Eesti põllumajandustehnika) juhataja Helmut Sinisaar, V. I. Lenini nimelise kolhoosi esimees Kaljo Ruubis, kalurikolhoosi „Pärnu Kalur“ juhataja asetäitja Uno Uibo. Puud hoiab Pärnu Pimedate Ühingu direktor Jaan Pulk.
Tänaseks on Jõulumäe toetajate pargis juba 22 suurt ja väiksemat puud.
Eesti NSV (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) sporditöötajate spartakiaad Jõulumäel 1980. aastatel.
Palliga meisterkorvpallur Priit Tomson. Spartakiaadid hoogustasid kehakultuuri ja spordi arengut vabariigis 
Ajalooline Jõulumäe kelgurada.
Enn Tasalain Jõulumäe raamatus: „Mul on kirjas, et seda mäge ehitasime 837 tundi. Jõulumäe osanikud saatsid inimesi abiks, EPT tegi vajalikud raudkonstruktsioonid, puidu- ja plangumajanduse organiseeris ehitamiseks muidugi Kiviselg. Ma ei mäleta, et keegi oleks meid mingite soovide pärast pikale lainele saatnud. Kelgurenni avamisel kastsime renni, et ikka külmuks ja libiseks. Salvokatega sõitsime sealt. Kelgumägi oli üsna populaarne, aga meile jube töö. Tükk aega vedasime Buraniga seda renni kastmise vett üles mäkke, hiljem sai sinna voolik paigaldatud.“
2009. aastal võeti puust kelgumägi maha, nüüd on kelgutamiseks kolm kelgunõlva.
Vastlapäevasõit Jõulumäe bobikelguga. Bobid olid kokku keevitatud Vene veoauto GAZ-53 või ZIL-130 kapottidest.
Puhkekoht Jõulumäe 10kilomeetrisel matkarajal.
Jõulumäel on erineva pikkusega püsitähistusega liikumisradu kümneid kilomeetreid, viivad nad matkajad maalilisse metsa ja uskumatutesse paikadesse. Matkarajad mõõdeti maha jalgratta spidomeetriga. Oli selline ratas nagu Turist ja selle esikahvli küljes pisike spidomeetrijunn.
Kui rajad maha mõõdetud, algasid hoogtööpäevakud või ÜKT päevakud (ühiskondlikult kasulik töö). Kõik tunnid ja osalemiskorrad läksid kirja ja on tänini Jõulumäe arhiivi kaustikutes tallel.
Jõulumäe, toona veel Võiste rahvaspordibaasi esimene rajatehnika oli lumesaan Buran, mis ei olnud tegelikult ju üldse suusaradade tegemiseks mõeldud. Kuna taheti ju viimase peal suusaradu teha, piinati sõiduriistad igasuguste haagistega ära – hammastega plaadid, võrgud, autokummidest rullid jms.
Esimene rajatraktor saadi sõpradelt Buskerudi maavalitsusest Norrast 2002. aastal. Pildil on traktori roolis, nagu tänagi, Eiko Tasalain. Traktor saadi humanitaarabina ja oli oma aja ära teeninud Vikersundi 200-meetri lennumäel (ehk megasuusahüppemäel). Hüppemäe traktori lindi labasid tuli kõvasti väiksemaks tuunida – Eestis kunstlund siis veel ei tehtud ja kümnesentimeetrised labad segasid lume liiva ning samblaga.
Päris uus ja murdmaaradade jaoks mõeldud traktor sai riigi toel soetatud 2007. aastal.
Buskerudi maakonnalt saadi kingituseks ka esimene jõumasin, mille ümber neli sportlast korraga treenida võis.
2009. aastal rajati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel peamaja seniks kõige uuem hooneosa, kuhu rajati korralik kestvusalade kallakuga jõusaal.
2001. aastal toimus Jõulumäel Eesti esimene jääkeegliturniir välijääl. Võitjaks osutus Eesti Päevalehe spordiajakirjanike meeskond CC Pressrauad Jääl. Teise koha sai Pärnu maavalitsus ja kolmandaks jäi Pärnu Postimehe võistkond.
2000. aastal mängiti Jõulumäel curlingut veel kraavijääl, 2001 rajati väljak katuse alla. Šoti marmorist originaalkive esialgu hankida ei õnnestunud, mängiti isetehtud, kuid õiges kaalus kombineeritud materjalist „kividega“.
Murdmaasuusatamise Skandinaavia karikavõistluste etappe on Jõulumäel võõrustatud kuuel korral: 2007., 2008., 2010., 2011., 2013. ja 2015. aastal.
Suusatamise tippüritus on mõistagi olümpia ja MM, järgnevad maailma karikasarja etapid. Kohe nende järel tulebki Skandinaavia karikas. Skandinaavia karikavõistluste tase on kõrgeim, mida Jõulumäe taotleda saab, rohkemaks lihtsalt pole mäge. Rahvusvaheline suusaliit (FIS) on andnud sertifikaadi kahele Jõulumäe sprindirajale: homologeeritud on 1,518 km ja 1,497 km pikkused D kategooria rajad.
Kui Eestil tekkis variant Skandinaavia karikavõistlusi võõrustada, tundus see esialgu üsna uskumatu, veel uskumatum paistis võimalus näha suusaässasid seni vähemalt laiema publiku mõistuses ju pigem ikka rahvaspordikohaks peetaval Jõulumäel.
Pildil sprindiheitlus rootslase ja kahe norraka vahel 2008. aastal.
Legend räägib, et kõndinud kord Eido Pärnus Rüütli tänaval, kui üks laps rõõmsalt hüüdnud – näe, emme, päkapikk läheb!
Üks Jõulumäe spordikõrvaseid hästi käivitunud ideid oli päkapikuprojekt. Eesmärk oli saada rahvas klimaatiliselt raskel ajal esimesest advendist kolmekuningapäevani tervistavale matkarajale, teine siht oli pakkuda hingele midagi emotsionaalselt puhastavat. Teatri direktorilt Ain Roostilt telliti muinasjutt, metsa tehti seitsme päkapikuonniga matkarada. Ja sellel matkarajal elas seitse päkapikku. Kõige tähtsam oli peapäkapikk, kes viis külalised õhtul pimedasse metsa seitsme päkapiku juurde. Tal oli ka abiline, kes liikus grupi lõpus ja andis vilet, et kõik on korras ja keegi ei kadunud metsa ära. Kõigepealt toimus peapäkapiku juhtimisel lahtimäng, lauldi päkapikumaa hümni ja alles siis mindi metsa seitset päkapikku otsima.
Minu väike maailm – Jõulumäe! Sellise loosungiga päkapikuaeg kestis Jõulumäel 1994. kuni 2002. aastani. Aeg, mil saime siin, Jõulumäel, paikselt elutsevaid päkapikke PÄRISELT NÄHA ja KUULDA. Jõulumäe päkapikumaal askeldas palju erineva ametiga päkapikke: Kiikerpäkk, Käbrik, Hingela, Jõura, Kudriin, Helina, Iluri, Trillalla, Virkjalg, Kelkur, Suuskur, Unilane, Kulbi-Kusti, Tohtermann, Tarkur, Kingitaja jt. Päkapiku Pank-Postkontoris kehtis oma raha – Päkk, sellega sai osta pileti ja proovida loosiõnne, maitsta Päkapiku seljankat, varuda päkapikkude fännikraami ja lunastada pääsme Päkapikkude muinasjutumatkale.
Nüüd saab igaüks ise ette võtta rännaku samal rajal. Päris päkapikkudega kahjuks ei kohtuta, aga iga päkapiku elupaiga juures on kirjas muinasjutt, mida see päkapikk rändajale jutustab. Jõulumäe päkapikurada on omal käel avastamiseks avatud aastaringselt.
Detsembris 2017. – 2020. a toimusid taas populaarsed õhtused Jõulumäe metsapäkapikkude muinasjutuelu tutvustavad jõulude ootamise aja laternamatkad, mis viisid huvilised väikesele seiklusele pimedasse metsa.
Jõuluvanade kokkutulek Jõulumäel 2005. aastal.
Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse korraldatavatel, endasõnutsi üleilmsetel jõuluvanade kokkutulekutel kogunevad advendiajal mitu tosinat jõulutaati ja -memme, peetakse konverentsi ja tulevikuplaane, toimuvad talimängud (vankriratta veeretamine, suusatamine, postikotivisked jne).
Tehvandi ja Jõulumäe töötajate ühispilt 2009. aastal Jõulumäel.
Tehvandi spordikeskusega seob ühine eesmärk ja pikaajaline sõprussuhe. Kordamööda käiakse teineteisel külas, et kogemusi vahetada.
Kohtumiseni Jõulumäel!
